Roosi tänav Tartus

Roosi tänav on väga ajalookihte paljastav tänav, kus hooneid paljudest aegadest ja erineva tüpoloogiaga (sh toimiv ratsakool, Vana-Juudi kalmistu, era- ja kortermajad jne). Peamiselt oli ta kohaliku tähtsusega, pigem kehvas seisus tavaline kodutänav, kus autotee osa ebaproportsionaalselt suur. Hoonestuse lõppedes algas auklik jalakäijate osata kruusatee, mis tühermaa vahel pimeduses kulgedes ei tundunud kõige turvalisem; puudus muidugi ka sihtkoht. Projektiga oli eesmärk säilitada mitmekesisus ja kodutänavale iseloomulik kerge nn kaos, kus laosed mängivad tänaval, toimib viimane avalik kaev ja samas toimib tänav rahvusvaheliselt tähtsa kultuuriobjekti juurdepääsuna.

Roosi tänava ümbersättimise eesmärk oli linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel nihkub muuseum linnale lähemale, muutudes sel viisil kättesaadavamaks eriti kergliiklejatele. Lisaks pidi Roosi tänava näol tekkima Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis lisaks huvitavale teekonnale pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. Roosi tänav seob vaheväravana ERM-i ja linnasüdame kokku. Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad. Tänava vasakul poolel kulgeb katkestusteta jalakäijate promenaad, mis on kogu tänava ulatuses muutumatult minimaalselt 3,5 m lai. Ristumised sõiduteedega on tõstetud jalakäija kõrgusele. Tänava algust markeerib Ülejõe pargis asuv väike väljak, tänav lõppeb enne ERM-i suunas laieneva miniväljakuga. Tänavaga külgneval poollooduslikul alal, endist nõukogude sõjaväe ala markeerivate okastraataedade vahel kulgeb alternatiivne laudtee, mis laseb kõndijal neid kummalisi detaile lähemalt silmitseda ning ka ERM-i veidi teisest vaatepunktist jälgida. Kogu tänava haljastus on lahendatud Raadile aastate jooksul kujunenud poollooduslike koosluste võtmes.