Loometoetus ja -stipendium

Mis on loometoetus?

Tegu on igakuise toimetulekutoetusega, mis määratakse korraga kuueks kuuks ning mida on EMALil õigus maksta enda liikmetest vabakutselistele loovisikutele, kes ajutiselt ei saa loometegevusest sissetulekut või see on langenud alla Eesti miinimumpalga.

Loometoetuse maksmise tingimusi sätestab loovisikute ja loomeliitude seadus (LLS).

Kui suur on loometoetuse määr ja periood?

Loometoetuse suuruseks on VV kehtestatud töötasu alammäär, 2025. aastal on see 886 eurot kuus (neto). Loometoetus on tulumaksuvaba (ei kuulu deklareerimisele); sotsiaalmaksu maksab liit riigile eraldi.

Loometoetust määratakse korraga 6 kuuks, seda perioodi võib pikendada veel 6 kuu võrra. Õigus samale isikule järgmisele loometoetusele tekib 2 aasta pärast.

Toetust arvestatakse alates taotluse esitamise kuupäevast tagasiulatuvalt.

Kes saavad loometoetust taotleda?

Loometoetust saab taotleda EMALi liige, kui ta:

• on vabakutseline ehk ei ole avalikus teenistuses ega tööta töölepingu alusel või on ajutiselt kaotanud püsiva töölepingu suhte (muu võlaõiguslik leping võib olla);

• on vanuses 16. aastat kuni vanaduspensioni eani;

• ei õpi päevases õppeasutuses ehk statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes (akadeemilisel puhkusel olija võib toetust taotleda);

• ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses;

• ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni;

• ei saa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel;

• ei saanud loometoetusele eelneval kuul tulumaksuga maksustavat tulu ja/või töövõimetoetust või sai kokku kuni pool miinimumpalga määra kuus ehk 443 eurot bruto*;

• viimase kolme aasta jooksul on täitnud loomeregistrit**;

• ei võlgne EMALile liikmemaksu*** (eelmise aasta maksmata liikmemaks on võlg, jooksva aasta oma mitte).

*Oma bruto tulu suurust võib vaadata EMTA lehel (sisse logides valida “Päringud” - “Tõendite koostamine” - “Maksuandmete tõend”).

**Loomeregistrit enda kohta võib täita Äriregistris (sisselogimisel valida “Muud teenused” - “Loomeliidud” - “Loomeregister”).

*Liikmemaksu seisu võib vaadata liidu sisemisest andmebaasist Mustikas (kui ei saa sisse - paluda ligipääsu EMALi koordinaatorilt).

NB! Mitmesse loomeliitu kuuluv loovisik võib loometoetust küsida ühest neist.

NB! Ühtegi loomeliitu mittekuuluv vabakutseline loovisik saab loometoetust taotleda otse Kultuuriministeeriumilt.

Millal ja kuidas loometoetust taotleda?

Loometoetuse taotlust saab esitada igal ajal.

Loometoetuse taotlemiseks:

1. veendu, et vastad seaduses ette nähtud tingimustele (vt loetelu üleval),

2. tutvu EMALi loometoetuste maksmise korra punktidega 3-6,

3. täida loometoetuse avaldus ja

4. saada see digitaalselt allkirjastatuna aadressile loomekomisjon@maastikuarhitekt.ee.

Otsus vormistatakse 45 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist ning otsus edastatakse taotlejale e-kirjaga. Otsustamises osaleb lisaks loomekomisjoni liikmetele ka Kultuuriministeeriumi esindaja.

Kas loometoetuse ajal võib saada tulu, stipendiume ja muid toetusi?

Loometoetusega üheaegselt võib loovisik täiendavalt saada stipendiume ja toetusi, mis ei ole tulumaksuga maksustatavad, nt Kultuurkapitali stipendiume, preemiaid ja toetusi ning loomeliidu toetusest makstavaid loomestipendiume.

Loometoetuse saamise perioodil võib loovisik saada tulumaksuga maksustatavat tulu, sh töövõimetoetust, kuni pool loometoetuse määra ehk kuni 443 eurot bruto kuus.

Kas loometoetus on katkestatav või tagastatav?

Loometoetuse maksmist tuleb katkestada, kui loovisik hakkab saama lubatust suuremat tulumaksuga maksustatavat tulu. Loometoetuse saaja peab sellest teavitama loomekomisjoni.

Kui loovisik ei ole õigel ajal teavitanud ning suurema tulu saamine selgus hiljem, siis loometoetuse saajal tuleb liidule tagastada see loometoetuse osa, mis laekus talle pärast suurema tulu deklareerimise hetkest (vt LLS §20 p 1-3).

Lisainfo

Täpsemalt loovisikute loometoetustest ja KKK võib lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Täiendavate küsimuste korral võib pöörduda Hele Möllitsa poole.