Ruumilise keskkonna planeeringud
Maastikuarhitekt osaleb, koostab või juhib planeeringuid planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele.
Nii volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kui volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8
on vastutavad spetsialistid, kes võivad koostada, anda hinnanguid või juhtida maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate
ruumilise keskkonna planeeringuid.
Detailplaneeringud
Detailplaneering koostatakse avalikku huvi pakkuva tegevuse kavandamise puhul enne projekteerimist. Avalik huvi võib tuleneda kavandatava ehitise asukohast (nt linnaline asula, kus naabrid asuvad lähestikku, kaitseala, miljööväärtuslik ala) või iseloomust (nt suur hoone, suure külastajate hulgaga asutus) või mõlemast. Detailplaneeringu eesmärk on läbi kaasamise välja selgitada, mis tingimustel on ehitise rajamine võimalik.
Detailplaneeringu koostamisel teeb planeerija koostööd kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, riigiasutuste, võrguvaldajatega ja kaasab planeerimismeeskonda pädevaid spetsialiste. Planeeringuotsused langetab kohalik omavalitsus – valla- või linnavalitsus või -volikogu. Planeerija ülesanne on välja töötada antud kohta sobiv planeeringulahendus, vormistada korrektsed planeeringudokumendid, läbi viia koostööd ja abistada nii huvitatud osapoolt kui ka omavalitsust võimalike planeeringuvaidluste lahendamisel.
Vaata detailplaneeringute koostamisega tegelevaid liikmeid
Üldplaneeringud
Üldplaneering koostatakse omavalitsuse või selle osa kohta, vahest ka mitme omavalitsuse kohta. Üldplaneeringuga tuleb anda omavalitsuse ruumilise arengu eesmärgid ning näidata praktiline viis nende saavutamiseks. Kuna suur osa ruumilisest arengust toimub eraettevõtjate ja riigiasutuste initsiatiivil, siis ei ole üldplaneering niivõrd tegevusplaan kui raamistik arengu suunamiseks.
Üldplaneeringu koostamisel osaleb lisaks planeerijale mitmeid eri valdkondade spetsialiste, samuti kohalikud elanikud, riigiasutused, võrguvaldajad jt. Üldplaneeringu lahendusi puudutavaid otsuseid langetab kohalik omavalitsus arvestades erinevate osapoolte ettepanekuid ja vastuväiteid. Planeerija nõustab omavalitsust nende otsuste langetamisel.
Maakonna-ja teemaplaneeringud
Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering
koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks
ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide
tasakaalustamiseks.
Teemaplaneering koostatakse kas kehtiva maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu täpsustamiseks mingis kindlas osas (nt
asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, sotsiaalne infrastruktuur, jalgrattateed vms). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu võib koostada mitmele maakonnale. Huvitatud osapooleks on tavapäraselt mõni riigiasutus.
Üldplaneeringu teemaplaneeringud koostatakse omavalitsuse kohta tervikuna või osaliselt ühe või mõne teema lõikes. Eestis on koostatud miljööväärtuslike alade, tuuleenergeetika, kesklinna, kõrghoonete, kõrgkoolide, kergliiklusteede, mänguväljakute jms teemaplaneeringuid. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise huvitatud osapooleks on valdavalt kohalik omavalitsus, kuid selleks võib olla ka eraettevõte (nt tuuleenergeetika puhul).
Planeeringu koostaja paneb kokku pädeva planeerimismeeskonna ning viib koos meeskonnaga läbi vajalikud analüüsid, teeb koostööd, pakub välja lahenduste alternatiivid ning toob välja iga alternatiivi eelised ja puudused. Planeerija peab lisaks kõrgharidusele omama piisavat planeerija töökogemust ning teoreetilisi teadmisi, et tegeleda planeeringuga seotud teemadega sügavuti. Teemaplaneeringu koostamisel on otsuste langetajaks maavalitsus või vabariigi valitsus (maakonna taseme puhul) või kohalik omavalitsus (üldplaneeringu taseme puhul).
Välisruumi ehitusprojektid
Maastikuarhitektuuri objektiks on maastik ehk kogu välisruum.
Maastikuarhitekt tegeleb nii ehitatud, ehitatava kui ka
looduskeskkonnaga kõikjal, olenemata selle tegelikust seisundist või
juriidilisest staatusest.
Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise
terviklahenduse väljatöötamine. Ta kavandab meetmeid ja tegevusi
keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks,
võttes sealjuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke,
tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte.
Maastikuarhitekti poolset välisruumi projekteerimist käsitletatakse arhitektuurse projekteerimisena.
Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektid on:
-
tee- ja tänavaruum ning seotud rajatis;
- hoonetega seotud või eraldiseisev väljak ja plats;
- elamupiirkonna, korterelamu, kooli, lasteaia jm õueala, sisehoov, siseaed, katusaed;
- ühiskondlike-, tootmis- ja põllumajandushoone ja -rajatise ümbrus;
- haljak, aed, park, haljasala, linnamets;
- mängu- ja spordiväljak ja seotud spordi- ja puhkerajatis, staadioni
välisala, matka- ja õpperada, virgestusala, keskkonnahariduslik ala;
- olulist välisruumi arhitektuurilist projekteerimist nõudev taristuobjekt, nagu näiteks niisutus- ja kuivendusrajatis;
- kaitseistandus tee, tootmisala jne ääres;
- veekogu kaldaala, suplusala, ujumiskoht, promenaad,
kaldakindlustusrajatis vm kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik
avalikus veekogus asuv rajatis;
- supelranda teenindav kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatis;
- välisruumi rajatis, sh trepp, pandus, piirdeaed ja värav (sh, millega
kaasnevad kaevetööd), terrass (sh üle 1 m kõrge), varikatus (sh üle 20
m2 ehitusaluse pinnaga), skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jm selline
rajatis (sh üle 5 m kõrge ja avalikkusele suunatud), lipumast, viit,
infotahvel;
- kalmistu;
- kaitstav maastikuobjekt, kaitsealune välisruumi rajatis või väikeehitis.
Vaata välisruumi ehitusprojektide koostamisega tegelevaid liikmeidInventeerimised ja analüüsid
Dendroloogiline hinnang
Dendroloogiline hinnang on vajalik hoonete ja nende juurdeehituste tegemisel, rajatiste (tehnovõrgud, maaküttesüsteemid, teed jne) projekteerimisel, haljasala raietööde planeerimisel jne. Puistu inventuuri vajaduse määrab üldjuhul omavalitsus. Dendroloogiline hinnang peab andma ülevaate liikidest, puude seisundist või haljastuslikust väärtusest, kirjeldama vigastusi ning kahjustusi ning andma juhised raie- ja hooldustöödeks. Sõltuvalt olukorrast võib hinnang olla koostatud üksikpuudena või puistuosadena (eraldistena) või kombineeritult. Puistuosadena tehakse üldjuhul metsad ja metsased puistud või umbekasvanud pargid jm alad, kus üksikpuudena hindamine on võimatu või ebaotstarbekas. Dendrohinnangu koostamiseks on üldjuhul vajalik digitaalse geoaluse olemasolu täpsusega vähemalt 1:500, millel kajastuvad puud alates rinnasdiameetrist 6cm ja põõsad. Võsa- ja põõsamassiividel peaks geoalusel kajastuma nende välispiir.
Maastikuanalüüs
Maastikuanalüüsi eesmärk on välja selgitada projektala või planeeringuala (või eraldiseisva tööna) olukord, kavandatavaid tegevusi komplitseerivad või/ja soodustavad tegurid, maastikuarhitektuursed võimalused ning probleemid (vaatesuunad, avatud ja suletud alade paiknemine jne) maastiku väärtused ja neid ohustavad tegurid, looduslikud tingimused, kasutus, liiklus jne. Maastikuanalüüs võib olla koostatud kompleksselt enamust analüüsitava ala olulisi tegureid käsitledes või kitsamalt, keskendudes mõne valitud teguri analüüsimisele. Maastikuanalüüs tehakse hea tava kohaselt enne mistahes planeeringu või projekti koostamist, kuid selle võib teha eraldiseisva eeltööna projektile või planeeringule. Maastikuanalüüs võib olla koostatud ka eksperthinnanguna.
Muinsuskaitse/looduskaitse
Restaureerimisprojektid
Restaureerimisprojekt koostatakse ajaloolise objekti taastamiseks. Ajaloolise pargi või hoone säilitamiseks on põhiliselt kolm võimalust: konserveerimine - põhimõtteliselt säilinud autentse osa hoidmine edasise hävimise eest; restaureerimine - säilinud autentse osise taastamine olemasolevate säilinud osiste ja dokumentide alusel; rekonstrueerimine - hävinud osade taastamine dokumentide või analoogide põhjal. Muinsuskaitsealuste ajalooliste objektide projekteerimise spetsiifika on sätestatud Muinsuskaitseseadusega. Restaureerimisprojekt erineb maastikuarhitektuursest või arhitektuursest projektist sellepoolest, et tuleb arvestada lisaks heale projekteerimistavale ja projekteerimist reguleerivatele seadusaktidele ning standarditele ka muinsuskaitsest tulenevate nõuetega. Kaitsealuse objekti projekteerimist ei saa enne ette võtta, kui on koostatud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused. Nii hoonete kui ajalooliste aedade ja parkide uuringute ning restaureerimisprojektide koostamiseks ja muinuskaitse järelvalve teostamiseks peab maastikuarhitektil olema Muinsuskaitseameti tegevusluba.
Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimused koostatakse enne kinnismälestise või muinsuskaitseala asuva ehitise projekteerimist. Samuti koostatakse muinsuskaitse eritingimused üld- või detailplaneeringule enne planeeringu algatamist või planeeringulahenduse heakskiitmist kui planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimuste koostamise vajaduse määrab ja valminud eritingimused kooskõlastab Muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitse eritingimused määravad muinsuskaitselised väärtused projekteeritaval või planeeritaval alal ning säilitamist väärivad struktuurid ja detailid. Samuti sätestatakse, kellega tuleb projekt või planeering kooskõlastada ning milliseid uuringuid (nt arheoloogilisi) tuleb täiendavalt enne ehitamist läbi viia.
Hooldus- ja kaitsekorralduskavad
Parkide ja maastike hoolduskavad
Vanade parkide taastamisel või korrastamisel on esimese sammuna otstarbekas teha pargihoolduskava. Hoolduskavaga määratakse tegevuste ja hooldustööde pakett, et ülekasvanud pargile anda korrastatud välimus. Hoolduskavaga antakse erinevat hooldust vajavate alade jaotus, määratakse neile spetsiifilised hooldustööd, tööde teostamise kalenderplaan, hooldustööde mahud jne. Hoolduskava saab võtta aluseks kaitsealustel parkidel ka hooldustoetuste taotlemiseks.
Hoolduskava koostatakse üldjuhul Keskkonnaameti pargi hoolduskava koostamise juhendi kohaselt. Samas ei pea hooldustöid tingimata täpselt viidatud juhendi järgi planeerima - oluline on arvestada pargi spetsiifikat ja konteksti ning koostada omaniku jaoks läbimõeldud dokument, mille alusel saab organiseerida hooldustöid ja taotleda hooldustoetust. Hoolduskava ei sobi uusistutuste tegemiseks ja rajatiste ehitamiseks või taastamiseks. Nende tööde teostamiseks on vajalik koostada projekt.
Kaitsekorralduskavad
Kaitsekorralduskava koostatakse vaid
looduskaitsealustele maastikele. Kaitsekorralduskava on
looduskaitsealuses pargi või muu kaitsealuse maastiku kaitseväärtuste
säilitamiseks vajalike tegevuste planeerimise aluseks.
Kaitsekorralduskava sisu ja vormistus on määratud Looduskaitseseaduse ja
kaitsekorralduskava koostamise korra kohaselt. Kaitsekorralduskava
koostatakse 3-10 aastaks. Kaitsekorralduskava koostamise algatab
Keskkonnaamet. Kaitsekorralduskava koostamine toimub koostöös
Keskkonnaametiga.
Visualiseeringud
3D visualiseeringud on hädavajalikud ja sageli ka nõutavad mõistmaks üheselt planeeringu või projekti kohast kavandit. 3D vaated aitavad edasi anda kavandatu mahte, ulatust, iseloomu ja palju muud. Inimene, kes ei ole harjunud töötama plaanide jm tasapinnaliste joonistega, ei suuda tihti ilma visualiseeringuteta plaanil olevaid objekte ette kujutada. Seetõttu pöörame oma töödes üha suuremat tähelepanu objektide lihtsale 3D esitlemisele.
Konsultatsioonid
Maastikuarhitekt saab oma pädevuse piires nõustada maaomanikku mistahes maastiku (ehk kogu välisruumiga) seonduvat küsimuse osas, olgu selleks siis ruumilise planeerimisega, juba loodud keskkonna hooldusega või ka täiesti uue välisruumi loomisega
seonduv.