Organisatsioonist

Eesti Maastikarhitektide Liidu (EMAL) liikmed lähtuvad oma erialases tegevuses südametunnistusest, Eesti Vabariigis kehtivates seadustest, kutsestandardist ja maastikuarhitektide eetikakoodeksist.

Kui maastikuarhitekt kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta, vältimaks kutse-eetika nõuete rikkumist, nõu saamiseks autoriteetse kolleegi või aukohtu liikme poole. Rikkumisi EMAL-i hea tava reeglite vastu menetleb aukohus vastavalt aukohtu kodukorrale.

EMAL liikmed tunnustavad oma ametialases käitumises järgmisi eetilisi standardeid keskkonna, kolleegide, klientide ning tööandja suhtes.

1. MAASTIKUARHITEKTI SUHTUMINE KESKKONDA

1.1. Maastikuarhitekt peab oma kutsealal olema vastutustundlik, seisma ühiskonna huvide ja kujundatud keskkonna esteetilise kvaliteedi eest. Maastikuarhitekt tunneb vastutust oma töö lõpptulemuste eest.
1.2. Maastikuarhitektil on õigus ja moraalne kohustus teostada autorijärelvalvet.
1.3. Maastikuarhitekt arvestab mistahes töö koostamisel kultuurilise, ajaloolise, sotsiaalse, looduslikku konteksti ning paiga vaimu ehk Genius Loci'ga.
1.4. Maastikuarhitekt väärtustab, kaitseb ja loob sotsiaalselt, esteetiliselt, looduslikult, funktsionaalselt ja ruumiliselt mitmekesiseid maastikke.
1.5. Maastikuarhitekt väärtustab ja mõtestab läbi oma tööde avalikkuse ees lahti eriala ja erialast kvaliteeti.

2. MAASTIKUARHITEKTIDE OMAVAHELISED SUHTED

2.1. Maastikuarhitekt peab suhtuma kolleegidesse erapooletult, võimalusel toetavalt. Halvustavad väljendused avalikkuse ees kolleegide kutsetegevuse kohta on lubamatud. Kolleegi teoste arvustus toimugu asjalikult ja teravusteta, soovitavalt kritiseeritava teadmisel ja/ või juuresolekul, andes võimaluse vastulauseks. Trükis avaldatud kriitika puhul peab argumenteerimisvõimalus olema samas väljaandes. Pooltel on sobiv võtta sõna vaid üks kord.
2.2. Kui on teada, et tööga, mille osas klient liikme juurde pöördub, on tegelenud juba mõni teine maastikuarhitekt, tuleb teda enne kliendile nõustumise andmist sellest teavitada. Kui maastikuarhitekti poole pöördutakse ettepanekuga tegeleda mingi projektiga või mistahes muu ametialase tegevusega ja ta teab või saab teada, et mõnel teisel maastikuarhitektil on sama töö pooleli, siis ta teatab sellest teisele maastikuarhitektile ja kui esialgsed ideed kajastuvad ka lõpplahenduses, peab esialgse autori nime tema nõusolekul kaasautorina ära märkima.
2.3. Maastikuarhitekt ei püüa ebaõiglaselt teist maastikuarhitekti ametikohalt kõrvale tõrjuda.
2.4. Maastikuarhitekt tegutseb vastavalt ausa konkurentsi põhimõtetele.
2.5. Võõra teose plagieerimine on raske eksimus kutse-eetika vastu.

3. MAASTIKUARHITEKTI SUHE KLIENDIGA

3.1. Maastikuarhitekt ei lase ennast mõjutada tellija huvide vastaselt.
3.2. Tellija soovid tuleb täita tasakaalustatult koha ja keskkonna huvidega arvestades.
3.3. Maastikuarhitekt annab tellijaga oluliste lahkarvamuste tekkimisel sellest esmalt kirjalikult teada tellijale, vajadusel teavitab teisi liidu liikmeid. Palgatöötajana teavitab lahkarvamuste tekkimisel koheselt ka tööandjat.

4. MAASTIKUARHITEKTI SUHE ERIALASSE

4.1. Maastikuarhitekt arendab ja kasutab antud keskkonda sobivaid materjale ja tooteid ning arvestab oma töös maastikus toimuvate protsessidega.
4.2. Maastikuarhitektil on kohustus pidevalt erialaselt edasi areneda.
4.3. Maastikuarhitekt ei tee erialast tööd, mille tegemiseks temal pädevus puudub.
4.4. Maastikuarhitektil on lubamatu alla kirjutada projektidele või teistele dokumentidele, mis ei ole koostatud tema juhtimisel või vastutusel.
4.5. Ainult Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige võib oma nime järel kasutada lühendit “EMAL”.

Vastu võetud Eesti Maastikuarhitektide Liidu üldkoosoleku poolt 24.03.2011