Liivalaia trassipark

Park/haljasala
Asukoht
Tallinn, Liivalaia tänav
Tellija
Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet
Projekt
2023
Projekti staadium
Eskiis (otse ehitusse)
Valmis
2024
Maastikuarhitektid
Hannes Aava , Ann Kristiin Entson (arhitekt)
Peaprojekteerija
Ann Kristiin Entson, Hannes Aava (Stuudio Mida Hekki)
Eriosad
Ann Kristiin Entson, Hannes Aava
Ehitaja
Lars Laj Eesti OÜ
Valdkond
Välisruumi ehitusprojekt
Välisruumi ehitusprojekt
Tagasi loomingu nimekirja
Liivalaia trassipark

Pargi üldine kontseptioon ja eesmärgid
Liivalaia trassipark on taskupark, mille keskseks teemaks on ruumiline ja materjaalne vahekasutus. Projekti lähtekohaks oli linna ühe keskse liiklusmagistraali – Liivalaia tänava - äärse ala elavdamine, pakkumaks kesklinnast tulijatele meeldivamat ruumikogemust Veerenni asumisse sisenemisel ning tekitada asumile väärikam sissejuhatus, mis pakuks
samas rõõmu ka ümbritsevate ettevõtete töötajatele.
Pargi disainikontseptsioon on võtnud peateemaks maa-aluse infrastrktuuri ehk trassid kui linna kujundust suunavad, silmale nähtamatud tegurid, mis linnaruumi kvaliteedi parandamisele tihti takistusi ja piiranguid seavad. Disain on siinkohal lähtunud oma peamisest piirangust ning võtnud selle keskseks teemaks, millest tõukuda, mille üle
polemiseerida ja mida püünele tõsta. Lahendus püsib kuni Kohtumaja kohale valmiva arendusega kogu ümbritsev ruum terviklikult ära lahendatakse.

Ruumiline lahendus
Pargi asendiplaan moodustub seitsmest peenrast, mille kuju tulenes ala läbivate trasside kujade vahele jäävale alale. Kolm peenart on tõstetud gabioonidest peenraservade abil maapinnast kõrgemale, neli madalamat peenart on asfalti freesitud ning ümbritsetud erikujuliste peenraservadega. Erinevatesse asukohtadesse on kinnitatud 6 metallist
võreseina, millel ronivad erinevat liiki elulõngad ning mis aitavad pargis sopistusi võimendada. Tõstetud peenraservadele on kinnitatud 5 puidust pinki, lisaks on alal infotahvel, jalgrattaparkimise raam ning skate-element, et meelitada siia kasutajaid, kes mujalt linnaruumis tihtipeale välja on surutud. Haljastuses on kasutatud peamiselt põuakindlaid pärismaiseid liike. Põuakindluse suurendamiseks on katsetatud meetodit, kus kasvupinnase pealmine kiht on 50/50 läbi segatud multšina kasutatud killustikuga, et julgustada esimestel aastatel taimede juuri sügavamale kasvama – kõik liigid on seni elus püsinud. Taimeliikide valik on osaliselt inspireeritud alvarikooslustest ning eelistatud on loodusliku ilme ning kõrge tolmeldamisväärtusega liike nagu harilik äiatar, raudrohi, nõmmliivatee, hobumadar, laialehine mailane ja teisi pärismaiseid liike nagu harilik kadakas, jugapuu, koer-kibuvits jne.

Taaskasutatud materjalid
1. Võred ronitaimedele: pärinevad Liivalaia kohtumajast (endised aknatrellid)
2. Betoonist astmekivid: kunagine Vanalinna kõnniteede sillutiskivi
3. Graniidist peenrapiirded: Tallinna tänavatöödest ülejäänud äärekivid
4. Gabioonide täide (paekivi): Fahle kvartali ehitusplatsilt vundamendi kaevamise jääk