Uudis

Selgusid Eesti Maastikuaritektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid

30. jaanuar 2023
Foto: Raul Mee

Selgusid Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid

28. jaanuaril 2023 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud pidulikul auhinnatseremoonial kuulutati välja kolm aastapreemiat:

Emajõe linnaujula
Olemasolevat randa kasutati ka enne nö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.
Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ning mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.
Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid).

Foto: Jaan Sokk

Mõttepaus 
Linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi.

Autor: Mark Grimitliht.

Foto: Tõnu Tunnel

Tondiraba park
28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud.

Maastikuarhitektuur: Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae). Panustasid: Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Foto: Kaupo Kalda

Aastapreemiate väljaandmisega tunnustab Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) igal aastal väljapaistvaid erialaseid saavutusi maastikuarhitektuuri valdkonnas, et levitada sõnumit Eesti nüüdisaegsest kvaliteetsest väliruumist ja selle loojatest.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.


Kõikide arhitektuuripreemiate nominentide ja laureaatidega võib lähemalt tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee.