Raekoja platsi ajutine park

Pargi üldine kontseptioon ja eesmärgid
Raekoja plats paikneb Tallinna vanalinna südames, keskaegse all-linna keskpunktis. Väljak on juba mitmeid sajandeid olnud linlaste peamiseks kogunemise ja kauplemise kohaks, erinevad üritused ja turud toimuvad siin ka praegu. Üritustest puutumata ajal iseloomustab platsi tühjus, kus puuduvad tasuta peatumis-, istumis- ja tegevusvõimalused. Olukord näitlikustab Eesti linnadele sümptomaatilist tarbimisvaba atraktiivse avaliku ruumi defitsiiti. 
Platsi ääres tegutsevate restoranide suveterrassid on paraku avatud kellaajaliselt ning käivad keskmisele linlasele üle jõu. Taustal kangastub ka Vanalinnaga seonduv sotsiaaldemograafiline problemaatika – nn lõbustuspargistumine ja kohaliku elanikkonna jätkuv vähenemine – ning aja jooksul vähenenud haljastuse osakaal linnaruumis (Vanalinna
oaasideks olid kiriku- ja kloostriaiad).
Selles valguses on pargi idee kantud taktikalise urbanismi vaimust: viia läbi ootamatu ruumiline sekkumine, mis aktiveeriks ja samal ajal ka demokratiseeriks ruumi, ning toimiks lisaks ruumi kogemuse parandamise kõrval ka debatti tõstatava provokatsioonina. Eksperimendile annab lisakaalu Stockholmi Keskkonna Instituudi läbiviidav antropoloogiline ruumikasutajate kogemuse uuring, mille põhjal on linnal võimalik tulevikus teha paremini
kaalutletud ruumiotsuseid ja vajadusel oma tegevust ümber mõtestada. Ajutine park on osa Tallinna Euroopa Rohelise Pealinna raames ellu kutsutud projektist Rohejälg, mille eriilmelised tegevused hõlmavad kõiki linnaosasid.

Ruumiline lahendus
Pargi asendiplaan moodustab perimetraalse ringi, mis on möödujatele kergesti läbitav, kuid tekitab samas ka osaliselt suletud omaruumi. Park on jätkusuutlik ja korduvkasutatav: kõik elemendid on modulaarsed, mis võimaldab pargi hiljem lahti võtta ning uues kohas uuesti üles panna ning luua nendest erinevaid kombinatsioone. Pargielementide paigutust muudeti juba selle suve jooksul, et sobituda Keskaja päevadel toimuva laada ruumiliste vajadustega.
Istumisalad on loodud kasutades istumismooduleid, seljatugi-haljastuskonteinereid ning need on liigendatud suuremate haljastuskonteineritega. Moodulitest on loodud erinevad sopid, mis kutsuvad aega veetma nii üksi kui ka seltskonnaga. 
Konteineritesse istutatav haljastus on mitmerindeline ja paljuliigiline, sisaldades mh ajaloolisi vanalinna kloostriaedades kasvanud liike nagu lavendel ja mungalill, aga ka kümneid teisi inimestele ning tolmeldajate väärtusi loovaid liike. Kogu haljastus istutakse sügisel Kesklinna haljasaladele ümber. Taimedel on juures tutvustavad sildid eesti- ja ladinakeelsete nimede ning üleskutsega vastavat taime kas katsuda, nuusutada või maitsta. Konteinterite küljes on ka Eesti Loodusmuuseumi paigaldatud QR-koodiga sildid, mis tutvustavad nende kureeritud mindfulness-rada linnas, olles sissejuhatus sügisel toimuvale samateemalisele näitusele.
Varjualune on varustatud raamaturiiuliga, mida kureeris Rahvusraamatukogu ja mida varustati Hoiuraamatukogu ladudest, kust kord nädalas riiulitele värskeid raamatuid toodi. Ruumikasutaja saab valida endale meelepärase raamatu ning pargis peatuda ning lugeda. Paviljoni keskel paikneb üks istumiselement ning ruum on kaetud katusega pakkudes varju nii vihma kui päikese eest. Paviljoni seinal on infograafika, mis tutvustab ruumisekkumise eesmärke ja projekti Rohejälg tegevusi. Kiigemoodul on varjualuse paariline, mis loob võimaluse ripp-toolides kergeks õõtsumiseks.
Ala keskele on loodud istumismoodulitest kokku pandud suurem ala – lava. Lava oli aktiivses kasutuses nii peesitajate kui kultuurikorraldajate poolt – näiteks toimusid seal koostöös Jazzliiduga korraldatud kontsertid, Draakonipesa korraldatud lasteetendused ning Keskaja päevade avakontsert.