Exploring the salutogenic properties of the landscape: from garden to forest

Valmis
2016
Maastikuarhitektid
Valdkond
Trükis/uurimus
Trükis/uurimus
Tagasi loomingu nimekirja
Rohealad on sobiv keskkond taastumiseks, vastates inimese vaimsele tasemele. Tervendava maastiku kriteeriume mõistetakse ühtemoodi ühe kultuuriruumi piires. Uurimuses kasutatakse neid meetodeid: Searlesi teooria kommunikatiivsed elemendid maastikus (1960), maastikukarakteristikud ehk ruumiomadused (Berggre-Bärring ja Grahn, 1995), tujumõjutamise aspektid maastikul (Tyson, 1998), tähelepanu restaureerimise teooria Kaplani järgi (1989, 1995), taju restaureerimise skaala Hartigi järgi (1996) ja maastikuvaadete eelistused Kaplani maatriksi põhjal (1989). Maastiku uurimiseks Suurbritannias ja USAs valiti välja tervendavad aiad haiglate aladel olenemata aiatüübist ja esindatuse alusel andmebaasis Therapeutic Landscapes Network. Jalgteedel liikudes hinnati maastikukarakteristikute olemasolu ja tuvastati ‘selgus’, ‘metsik’, ‘pidulikkus’, ‘naudingute aed’, ‘kultuur’, ‘liigirohkus’, ‘ruum’ ja ‘ühine’. Tartus hinnati rohealasid taju restaureerimise kohandatud skaala alusel, tujumõjutamise aspektid esitati protsentides ja Searlesi teooria tulemused jah/ei vastusena. Metsamaastike hindamiseks valiti 2000 pildi seast maastikuvaadete eelistuste maatriksi abil välja 27 maastikupilti. Vastused anti Likerti statistilisel skaalal. Uuringutes (haigla aiad ja linna rohealad) kasutati Pearsoni lineaarset korrelatsiooni. Usaldusväärsust mõõdeti Cronbachi alpha järgi. Metsavaadete uuringus testiti seeria ennustatavust lineaarse regressiooni abil ning selle efektiivsust tähistati kokkuvõtlikult statistilise avaldisega R2. Inglise kultuuriruumi esindajatena korreleeruvad maastikukarakteristikud ‘ühine’ ja ‘ruum’. Ameerika kultuuriruumis prevaleerivad ‘pidulik’ ja ‘naudingute aed’. Väitekirja autor koostas meetodi, mille abil on võimalik edaspidi välja töötada näiteks haiglaaedade vajadustele vastav teekond aia roheruumides.Tartu parkides on enimlevinud maastikukarakteristik ‘ruum’, olemas on ‘selgus’, ‘naudingute aed’, ‘pidulik’ ja ‘kultuur’. Kõige eelistatum metsavaade on väga ühtne ja salapärane, parajalt keeruline, samas tuttav ning on tajutav loomulikuna.