Uudised ja artiklid

Mäng on väikese inimese tähtis töö

Postitas: EMAL | Kuupäev: 31/05/2017

Terje Ong

Mäng on tegevus, mis ei küsi vanust ega kohta. Mängida saab praktiliselt kõikjal, nii üksi, kaaslasega, kui kambakesi. Peamisi piiranguid seab vaid meie endi tahe ja loovus, aga ka füüsilise ruumi võimalused ja takistused. Maastikuarhitektidena on meie eesmärgiks osata olemasoleva ruumi mängulisust tunnetada ja ära kasutada, mis muutub eriti oluliseks sellises avalikus ruumis nagu lasteaedade välialad ja mänguväljakud. Käesolev artikkel annab lühikese ülevaate, millele sellistes kohtades tähelepanu pöörata, mis on antud keskkonna ja sihtrühma erisused ning mida mäng väikese inimese jaoks tähendab.  

Mängu olulisus
Lasteaed on koolieelne õppeasutus, kus arendatakse lapse oskusi läbi mängu, loominguliste ja käeliste tegevuste ning õppimise. Mäng aitab väikesel inimesel arendada oma füüsilisi ja eluks vajalikke oskusi ning loovust. Mängides õpib inimene tundma ümbritsevat keskkonda, õpib teistega arvestama ning arendab oma sotsiaalseid oskusi. Mäng on üks äärmiselt vajalik tegevus ning mida mitmekesisem ja fantaasiarikkam keskkond, seda paremad on eeldused lapse arenguks. 


Foto: Lasteaia Margarinfabrikken õueala Oslos, Norras (allikas: internet)

Mängija  
Lapsepõlvemälestused mõnest künkast, kust sai alla kelgutatud, on tihtipeale teised, kui näeme seda kohta uuesti täiskasvanuna. Mälestustes hiiglaslikuna tundunud mägi on järsku kokku kuivanud hädiseks muhuks. Kavandades ruumi “alla-meetri-meestele” peame end seadma oma sihtrühma tasandile. Iste-, aste- ja vaatekõrgused on teised, samuti tunnetatavad proportsioonid ja suhted. Väike tehismägi lasteaiahoovi keskmes oma kaldpindade, astmete ja tunneliga võib osutuda tohutuks avastustemaailmaks, mille ümber nii paljud mängud saavad võimalikuks.  

Inimesed on väga erinevad, nii ka mängualade kasutajatüübid (1) – poisid ja tüdrukud, hüperaktiivsed ja passiivsed, hulljulged ja kaalutlevad, ehitajad ja omaette kiikujad, adrenaliiniotsijad ja unistajad. Oskuslikult kujundatud õueala pakub erinevatele tüüpidele just neile sobivaid võimalusi eneseväljenduseks ning mänguks, eelistamata üht ega unustamata teist. Võrdväärselt olulised on kõik mängijad. 

Mängutüübid 
Nii nagu erinevad mängijad, erinevad ka mängud ise. Rolli- ja fantaasiamängud annavad näiteks võimaluse kehastuda kellekski teiseks ning luua seeläbi seoseid päriseluga. Füüsiliste oskuste arendamisele on suunatud erinevad liikumismängud – väljakutseid esitav liikumine, kus olulised on nii erinevad raskusastmed, kõrgused kui muu sarnane; korduva liikumisega mängud nagu kiikumine, liu laskmine, keerutamine jms; ning reeglitega liikumismängud. Loovust ja praktilisi oskusi arendavad erinevad ehitamis- ja loomismängud. Selleks võib õuealal olla liiva- või kivikast, aga ka võpsik, kus võimalik oksi murda ning onni ehitada.  Olulised on ka erinevad sotsiaalsed mängud ning jälgimismängud. Viimaste tarbeks on äärmiselt olulised väikesed eraldi olemise alad, kus on võimalik end tasalülitada ning distantsilt jälgida ja teistelt õppida. Loomulikult on nii erinevad mängu- kui mängijatüübid omavahel põimunud, sh võimalusi pakkuvad lahendused ise. 


Foto: Lasteaia Fagerborg õueala Oslos, Norras (allikas: internet)

Ruum mängule 
Maastikuarhitekti roll on projekteerida see piisavalt ohutu, turvaline ja mitmekülgne keskkond, kus mäng saab võimalikuks, arvestades nii ruumi enda võimaluste kui piirangutega ja sihtrühma erisuste ning vajadustega. Lastele suunatud mängualade kavandamisel tuleb lisaks arvestada erinevate spetsiifiliste standarditega, mis reguleerivad nõudeid mänguvahenditele ning nende turvaaladele, ja õigusaktidega , mis seavad üldisi tingimusi õueala ohutusele, ülesehitusele ning korrashoiule. Kahtlemata on hea tasakaalu leidmine see võtmekoht, et kujundada piisavalt turvaline keskkond, mis samas ei sea liigseid piiranguid õppimiseks ning avastamiseks ja ei aseta last steriilsesse “kristallkuuli”, kus tal ei ole võimalik saada eluks vajalikku tagasisidet, mida tähendavad ka ohud, kukkumine ning haiget saamine. 


Illustratsioon: Projekteeritud Naerumaa lasteaia õueala (autor: TajuRuum)

1 Bellers, M. 2013. Learn Move Play Ground: How to Improve Playgrounds Through Participation.
2 Vabariigi Valitsuse määrus, 14.10.2011. Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!