Uudised ja artiklid

Haapsalus avati renoveeritud promenaad

Postitas: Sirle | Kuupäev: 21/06/2010

Allikas: ERR Uudised, 19.06.2010, Haapsalu linna koduleht, 
18.06.2010

Haapsalus taasavati kuursaal ja promenaad, mis sai põhjaliku ümberehituse käigus uue valgustuse ja kaldarinnatise.

 

Valminud on mitmeid uusi objekte - tantsuplats, paadisillad, teed ja skulptuurid ning restaureeritud on ajaloolised dekoratiivtrepid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks saab nüüd Promenaadil imetleda Jaak Soansi Läänemeres hukkunud lindudele pühendatud skulptuuri ning taastatud jääkaru kuju, mis enne okupatsioone oli Haapsalu sümbol.

Aafrika rand ja allikapaviljon, mis hakkab näitama äärmuslikke veetasemeid, saavad valmis juuli lõpus.

 

Vt videoklippi AK uudistest

 

 

Haapsalu linna koduleht: Laupäeval avab Haapsalu külastajaile uuenenud Promenaadi ja Kuursaali

 

Laupäeval avab Haapsalu külastajatele taas Promenaadi ja Kuursaali. Rekonstrueerimistööde käigus on Promenaad saanud uue valgustuse ja kaldarinnatise, valminud on mitmed uued objektid – tantsuplats, paadisillad, teed ja skulptuurid, restaureeritud on ajaloolised dekoratiivtrepid. Aafrika rand ja allikapaviljon, mis hakkab eksponeerima ekstreemseid veenäite, saavad valmis aga juuli lõpus. Haapsalu Promenaadi rekonstrueerimistööde kogumaksumus on 38 082 0623 kr. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ca 33 miljoni krooniga.

 

Promenaadi heakorrastamise lepinguline lõpptähtaeg on 22. juuni. Tähtaja ületavad allikapaviljoni ehitus, osaliselt kivikatetest teede paigaldus ning lõpphaljastus, üks mänguväljaku atraktsioon.

 

Põhjamaade Veneetsia hellitava nime pälvinud Haapsalut on omal ajal ehtinud nii Roman Haavamäe kujundatud taldrikusuuruste kõrvadega Mikihiir  kui ka krokodilli- ja jääkarukujud. Siin on patseerinud Peeter Suur, Aleksander I, Aleksander II ja Vene keisrikoja liikmed, samuti Rootsi kroonprints Gustav Adolf.

 

2008. aastal alanud Haapsalu Promenaadi rekonstrueerimine toob Haapsallu tagasi algupärase kuurortlinna õhustiku ja teenused: paadisõidu, muusikud, piknikud, kunstnikud, õhtused kontserdid. Kuursaalis on nüüd ka väike lugemistuba.

 

Promenaadiala rajamise algusajaks võib pidada 1845. aastat, mil dr Hunniuse eestvõttel ja parun Ungern-Sternbergi toel rajati Haapsallu teine mudaravila (täna Suur-Mere tn 20). Samal aastal alustati Promenaadi teise otsa apostliku-õigeusu kiriku ehitamist. Ilmselt oli kiriku ehitamise peamiseks ajendiks soov paremini rahuldada suviste supelvõõraste vajadusi, kelledest järjest suurema osa moodustas Peterburi kõrgkiht. Umbes samaaegselt ning samadel põhjustel ehitati õigeusukirikuid ka Saksa kuurortidesse. Lisaks praktilisele vajadusele hõlbustada puhkajate liikumist oli Promenaadil ka raviotstarve – nimelt oli tollases arstipraktikas tähtsale kohale seatud värske õhu tervendav toime. Kuurordiarstide sooviks oli pakkuda ravialustele enam meeldivaid võimalusi liikuda ja viibida värskes õhus. Puhta õhu ravivast toimest kirjutas 1920ndatel aastail põhjalikult ka Haapsalu linnapea, dr Hans Alver oma raamatus Eesti kuurort Haapsalu. Tunnuslik on seegi, et pea kõikide Haapsalu parkide algatajateks on olnud arstid.

 

1900. aastaks oli Promenaadist kujunenud Haapsalu kuurordi süda. Siin ristusid pea kõigi Haapsalu suvekülaliste igapäevased teed. Sellise tähtsuse säilitas Promenaad 1940nda aastani. Promenaadi kalda lähistel Tagalahes asub ka Haapsalu ravimuda üks olulisemaid leiukohti.

 

Kuurordi algusaegadel oli komme käia ujumas supelsildadelt, millel asusid väikesed onnikesed riietumiseks. Vaadeldes vanu Haapsalu linnaplaane või fotosid, hakkab silma taoliste sildade ja majakeste rohkus. Eriti palju oli neid Kastininal ja Promenaadiäärsel. 1859. aasta plaanil on ühe apostliku-õigeusukiriku juures asuva supelsillakese juures märge „das Kaiserliche Badehaus“ (keiserlik supelmaja). Sellega haakub meeleolukas lõik R. Kaulitz-Niedecke raamatust „Haapsalu - Põhjamaade Veneetsia“: „1859. aasta suvel kui keiserlik perekond end jälle Haapsalus sisse seadis, peeti siin keisrinna nimepäeva. Vürstlikke kõrgusi võeti vastu varjurikkas pargis asuvas Jakob De la Gardie lossis. Enamik saatjaskonnast elas õigeusukiriku juures asuvas majas, tänapäevase aadressiga Rüütli 3. Seal viibis ka Aleksander II oma perekonnaga. Keisri jaoks oli väike värav aiamüüris, mida ta teisi tülitamata võis kasutada“. Võib arvata, et lisaks keiserlikule väravale oli samas ka keiserlik supelmaja.

 

Ametlikult peetakse Haapsalu kuurordi sünniajaks 1825. aastat, kui krahv Magnus De la Gardie ehitas Haapsallu esimese mudaravila. Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile ning ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunniuse nimega. 1820. aastal tuli äsja ülikooli lõpetanud 23aastane Carl Abraham Hunnius Haapsallu invaliididekomando haigemaja juhatajaks. Juba Haapsallu saabudes hakkas teda huvitama raviviis, mille kohta meditsiiniraamatutes midagi kirjutatud polnud, mida aga kohalikud inimesed hästi tundsid ja ka laialt kasutasid. 1825. aastal rajatigi Haapsallu dr Hunniuse õhutusel kohaliku edumeelse krahvi Magnus De la Gardie rahaga esimene vesimudaravila.

 

Peterburi kõrgaristokraatia seas sai Haapsalu nimi tuntuks arvatavasti tänu Nikolai I ja Aleksander II ihuarstile Philipp Jakob Karellile ning ka Peterburi ajalehtedes ilmunud C. A. Hunniuse Haapsalut tutvustavad artiklitele.

 

50 aastat pärast esimese mudaravila ehitust võeti Haapsalus juba 14 000 sooja muda- ja mereveevanni. Kuurordi kasvamisega paranesid ka suvitusolud. Hakati ehitama kaldaäärseid promenaade ja suvilaid. Kontsertide korraldamiseks ehitati salong, aias mängis muusika. Ka sõjaeelses Eestis oli Haapsalu supelrand üks peenemaid suvituskohti. Haapsalus armastasid tol ajal patseerida ja suvitada paljud Eesti kultuuri- ja avaliku elu tegelased.1937. a suvel puhkas Haapsalus ka diplomaat Georg Meri perekond koos kaheksa-aastase poja Lennartiga.

 

Samal aastal valmis Vaikse Kalda ääres uus nägus kindral Laidoneri sanatooriumihoone, reisijate paremaks teenindamiseks tõi laevaühing G. Sergo ja Ko Haapsalu–Stockholmi liinile 13. maist 9. septembrini kord nädalas kurseeriva reisiauriku Ruhno ning nähti vaeva suvitajatele huvitegevuste pakkumisega. Sellest kirjutab ajaleht Uus Eesti: „Elavad järelepärimised ja arvukad korterite reserveerimised annavad kohapeal põhjust arvata, et eelseisev hooaeg kujuneb väga elevusrikkaks. Möödunud hooajal esmakordselt katsetatud suvitajapere huvialaline organiseerimine andis häid tagajärgi. Arvestades saadud kogemusi, püütakse süvendada huviringide tegevust. Põhimõtteks on see, et keegi ei tohi tunda igavust. Kõige eeltoodu soodustamisega käivad praegu täies hoos spordiväljaku ehitus Lossiaias, Paralepa rannas erilise ujumissilla ehitamine, kuursaali laiendamine ja osaline ümberehitus, Vaikse Kalda ringtee ehituse viimase osa lõpetamine ja tosin teisi ehitusi, mis kõik peavad teenima suvitajate heaolu tõstmiseks.“

 

Milline aga üks õige pealinnast platseerunud plaažil jalutav supelsaks pidi välja nägema, sellest kirjutas Päevaleht 1934. aastal: „Kui tahad anda noobleima supelsaksa mõõdu välja, siis tuleb plaashil esineda tingimata üleni valges rõivastuses. Valged püksid, valged kingad ja valge kampson või sviiter valge särgi peal. Sellised valged härrad annavad rannaelule üldilme ja noblessi. Nad, oma väärtust tundes, ei istu kunagi üldpingil, vaid võtavad korvtooli. Nad promeneerivad ka ilusaimate daamidega. Supelsaks valges käärib alati särgivarrukad üles, et kuldne käekell silmipimestavalt särava ketiga oleks kõigile selgesti näha."

 

Haapsalu ootab taas Promenaadile patseerima puhkuse- ja romantikanautijaid. Üleni valges, et noobel mõõt välja anda.

 

Lisainfo: Urmas Sukles, Haapsalu linnapea, 502 4529 

Teate edastas: Piret Hallik-Sass, GSM  5660 5860

 

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!