Uudised ja artiklid

Ühine ja tegus kogukonnaaed

Postitas: EMAL | Kuupäev: 11/06/2017

Autor: Tiina Kolk kultuuriajakirjanik. Allikas: Postimees

  •  Ühisaedu rajatakse loodust säästes, taaskasutatavatest materjalidest.
  • Valminud viljad jagatakse ära aeda panustajate vahel.

Anna Maquet ja Märt Raju eelmisel suvel oma jõeäärses linnaaias rohimas. | FOTO: Toomas Tuul 


Rohelise mõtteviisi, mahetoidu ja potipõllunduse pooldajad on rajanud Tartus mitu kogukonnaaeda, kus kasvatavad peamiselt köögivilja ja ürte, aga ka huvitavaid ilutaimi.

Teadlikku linnaaiandust arendava MTÜ Tartu Maheaed liikmete eestvedamisel on linnalt Annelinna ja Emajõe läheduses saadud aiandusmaa jagatud soovijatele, kes käivad seal maad harimas. Maastikuarhitekt Rea Sepping nendib, et Tartu nn Hiinalinna aiad on olemas olnud juba üle poole sajandi ja mõnes neist tegutsetakse seniajani. Need on aga pigem vanema põlvkonna esindajate üksteisest plankudega eraldatud aialapid, kus kasvatatakse endale toitu, peetakse kodulinde ja ka mesilasi. Paljud sealsed aiad on juba ammu maha jäetud ja prügilateks muutunud. Nüüd on noorem seltskond alustanud koristustalguid ja teavitanud kaaskodanikke aedade olulisusest, sest kahjuks plaanib linn sellele alale suurt autoteed.

Ideeseeme hakkas idanema

Esimeseks Tartu kogukonnaaiaks võib Seppingu sõnul pidada 2015. aastal Genialistide klubi hoovis tegutsenud nn Uut Õue, kuigi sealne rahvas pani rohkem rõhku kultuurile ja meelelahutusele kui toidutaimede kasvatamisele. «Aga mullu rajatud Vaksali kogukonnaaias Tiigi tänaval tegutseti ühiselt eesmärgi nimel muuta linn ökoloogiliselt säästvamaks. Jõude seisnud hoovi püstitasid rohenäpud käepärastest materjalidest kasvuhoone, taimelavad ja kastpeenrad, kuhu üheskoos istutati-külvati maitsetaimi, aedvilja ja muidugi ka lilli. Koos rohiti ja kasteti, aga ka nauditi aiaande,» meenutab maastikuarhitektist ühisaedade entusiast.

Hea tahtmise korral saab juba esimesel aastal märkimisväärselt saaki.
 
Vanadest akendest tehtud minikasvuhooned ja tellistest lõkkealus. / Toomas Tuul

Vana laua ja toolide uus elu Vaksali ühisaias. / Toomas Tuul

20-liikmelise kogukonna pettumuseks rajas linn tänavu kevadtalvel sellele alale parkla ja pärast seda jagunes Vaksali aiarahvas kaheks. Ühed asusid tegutsema Emajõe Aias Ujula tänava lõpus lodjakoja naabruses, teised Aleksandri SRIKi tagaaias Avatud Aias.

«Aleksandri aias ehitatakse nüüd kasvuhooneid ja pitsaahju ning istutatakse taimi. Peagi muutub see aed mõnusaks olelemiskohaks, kus korraldatakse töötube ja talguid,» mainib maastikuarhitekt.

Ühe hektari suurusel alal laiuvas Emajõe Aias keskendutakse enamjaolt toidutaimedele. Aasta tagasi proovisid prantslannast maastikuarhitekt Anna Maquet ja tema elukaaslane Märt Raju sealsamas soisel heinamaal sama teha ja veendusid, et hea tahtmise korral saab juba esimesel aastal märkimisväärselt saaki. Toona edenesid neil hästi suvikõrvitsad, tatar, ürdid, päevalilled, maapirnid jm.

Ürdid edenevad põhupeenras hästi. / Toomas Tuul

Taimi võib edukalt kasvatada ka suhrukotis. / Toomas Tuul

Noorte eesmärk oli kujundada sinna peale aia ka puhkekoht, mida ilmestaksid tiigid, viljapuud ja marjapõõsad, samuti ürdid ja söödavad lilled. Ja muidugi tarbeaed ning väliköök, kus valmistatakse eelkõige oma aia saadustest toite. Nüüd aitab neid plaane palju võimsamalt ellu viia Emajõe Aia kogukond.

«Praegu on meiega liitunud rohenäppudel kibekiired päevad, et külvata ja istutada veel vabale põllumaale köögivilja, lisaks käib murukatusega «paviljoni»/kohaliku kohviku ehitamine. Koos mõtleme välja veesüsteeme, kasvavaid aiapiirdeid ja suuremat aiaskulptuuri maalapi elavdamiseks,» räägib Sepping.

Istutusmaad laiendati ja pinnast valmistati ette talgupäeval, kui kogukonnale tuli appi firma Transferwise’i rahvusvaheline rühm.

«Plaanimegi teha enamiku töid talgute korras eri sihtrühmadega, näiteks koolide ja lasteaedadega,» mainib Sepping.

Vaheldusrikas tegevuskava

Ühisaedades tegutsetakse loodust säästes, mistõttu rajatakse peenrad, kasvuhooned ja kasvulavad taaskasutatavatest ehedatest materjalidest. Emajõe Aed meenutab põllumaad, mille vaod ehk Tootsi peenrad on tehtud permakultuurist juhindudes ehk neis rakendatakse seltsilistaimede kasvatamise põhimõtteid ja rohitavate alade vähendamiseks rohkesti multši – viimane aitab ka niiskust hoida.

Lodjakoja kõrval asuval peenramaal kasvatatakse tavalisi Eestis leiduvaid taimi ja proovitakse ka uuemaid kultuure, nagu melonit, arbuusi, baklažaani, tšillipipart. Valminud viljad jagatakse ära aeda panustajate vahel ja saagi koguvad need, kes oma aialappi hooldasid.

«Osa saagist plaanime kohapeal töötubades konserveerida ja kuivatada ning hiljem eri üritustel neid toite proovida,» ütleb Sepping. «Soovime korraldada ka toidu säilitamise töötube, nagu näiteks eelmisel aastal Vaksali kogukonnaaias toimunud õunamahla- ja -moosikursus.»

Palju hoolt ja vaeva

Seppingu meelest pole ideaalset kogukonnaaeda olemas, sest iga paik on seal tegutsejate nägu. Emajõe-äärses aias pannakse rõhku taimede kasvatamisele, mida saadakse peamiselt seemne- ja taimevahetuse teel. Mõned inimesed ka annetavad taimi, mõned kasvatavad neid ette ja istutavad siis ühispeenrasse.

Aiamaad väetatakse naabrusest saadud hobusesõnnikuga ja isevalmistatud haljasväetistega. Umbrohutõrjet tehakse seltsilistaimede kaasabil, sest need meelitavad kohale taimi «aitavaid» putukaid.

«Sellel maa-alal edenesid mullu kõige paremini maasikas, piparmünt, hapuoblikas, eri laugulised, iisop, till, seller, petersell, oad, päevalill, topinambur. Eks varsti ole näha, mis sel aastal juba parendatud mullas kasvab,» räägib maastikuarhitekt.

Kogukonna liikmetele jagatakse töid programmi alusel ja praegusel kõrghooajal käivad nad aias pea iga päev. Vahel kutsuvad kaasa sõpru-tuttvaid, kellest osa liitubki kogukonnaga.

«Teadetetahvil on kirjas parasjagu pakilisemate tegemiste nimekiri. Suve poole, kui taimed edenevad, saadakse peenramaal kokku vähemalt paar korda nädalas, aga praegu veedame seal iga vaba minuti. See on väga mõnus ja hingekosutust pakkuv ajaveetmisviis. Kogukonnaaedu võiks Eesti linnades palju rohkem olla!» lausub Sepping.

Kasvuhoone kui kogukondliku aia infopunkt. / Toomas Tuul

Vaksali ühisaias said kokku väga erinevatel elualadel tegutsevad rohenäpud. / Toomas Tuul

Tutvuge ja võtke eeskuju!

Aleksandri Avatud Aed: https://www.facebook.com/AleksandriAvatudAed/?fref=nf

Emajõe Aed: https://www.facebook.com/emajoeaed/?fref=ts

Tartu Maheaed: https://www.facebook.com/tartumaheaed/?fref=ts

Hiinalinna aiamaad: https://www.facebook.com/Tartu-Hiinalinna-aiamaad-143244872878281/?fref=ts

Arabianranna ihaldatud aiamaa

Helsingis Arabia ja Muotoilija tänava nurgal asuvale tühermaale rajati 2011. aasta suvel hobiaed, ja kuna seni pole sellele alale kavandatud büroohoone ehitamisega alustatud, toimetavad kohalikud rohenäpud rõõmuga edasi. Kes kasvatab ürte, kelle kastpeenras lokkab salat või laiutab suvikõrvits, kes katsetab igal aastal uute suvelilledega, kes eelistab herneid ja ube…

Iga potipõllumees kasvatab siin oma meelistaimi. / Liis Treimann

Rabarbril on veel küllalt ruumi laiutamiseks. / Liis Treimann

Taimemahuteiks sobivad igasugused kastid. / Liis Treimann

Kõigi istutusalade, taimelavade jms eest kannavad hoolt ümbruskonna potipõllumehed ja keegi ei soovi naljalt oma peenralapikesest loobuda. Vabanenud aiamaa uued kasutajad loosib kogukond arvukate soovijate hulgast.

Põikan igal suvel Helsingis käies ka Arabianranta ühisaeda uudistama ja mõtlen, et vaevalt et need Aalto Ülikooli urbanistika magistrandid, kes pool tosinat aastat tagasi kavandasid keskkonna kunstiteose «Syötävä Arabianranta», uskusid, et see kapsamaa hakkab nii kirglikult oma elu elama. Minge vaatama!

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!