2012. a maastikuarhitektuuri kuu kandvaks sõnumiks on AVATUS


Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Seda ideed sisaldavad endas kõik kuu raames korraldatavad üritused, mis aitavad mõista eriala ulatust ja iseloomu. Olla AVATUD teadmistele, uutele ideedele, erinevatele arvamustele aga ka avatud diskusiooniks, suhtlemiseks ühiskonna, teiste erialade ning inimestega.



  • 30. aprillil

Kl 18 toimub LOENG JA VESTLUSÕHTU, kus maastikuarhitekt Sulev Nurme taasesitab EFLA 2011 kongressil kõlanud loengu "Müüdid Eesti maastikuarhitektuuris". Loeng toimub TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri stuudios (Tartu, Puiestee 80a, 3. korrus). Loeng toimub eesti keeles.

Kokkuvõte:

Müüdid Eesti maastikuarhitektuuris

 

Me elame ajastul, kus muutuste kiirus ja ulatus on kõige eelnevaga võrreldamatu. Globaliseerumine, virtualiseerumine, piiride kadumine on vaid mõned nähtused, mis muutusi nende kogu suuruses peegeldavad.


Muutused on leidnud aset ka maastikuarhitektuuris, kus muutumas on nii maastikuarhitekti tööobjekti - maastiku, käsitlus kui ka suhtumine ja lähenemine sellesse. Eestis, vabanedes kommunistlikust režiimist, on muutused ilmselt palju teravamad ning kiiremad, kui Lääne-Euroopas. See on paratamatu ja vajalik, et 50 seisakuaastat tagasi teha, kuid samas ei luba kiire tempo süveneda ning harjuda, mistõttu kiirete muutuste kõrvalnähtudeks on sageli pealiskaudsus, läbimõtlematus ning küsitav kvaliteet.


Eesti kaasaegse maastikuarhitektuuri üheks püüdeks on kindlasti püüda rakendada kaasaegse "maailmamaastikuarhitektuuri" parimaid kogemusi. Kuna aga nii erialaõpetus kui ka laiem erialane praktika on kestnud napilt 15 aastat, siis ei ole veel jõudnud tekkida piisavat erialast "filtrit", mis suudaks kõike maailmast tulevat uut ja huvitavat kohandada kohalikku konteksti. Nii tekivad situatsioonid, kus valimatult maailmapraktikast üle võttes hakkame siin lahendama pseudoprobleeme ning kohalikele "unikaalsetele" probleemidele ei leia parimaid lahendusi.


Ent muutuste kiirusest tuleneb ka mitmeid muid ning võib-olla varjatumaid probleeme, mille üheks peegelduseks on toota atraktiivset ja fotogeenilist (maastiku)arhitektuuri, süvenemata sellesse, kuidas see haakub kohaliku kultuuriruumiga. Nii täidame maastikke nimetute ja sisutute sädelevate kohtadega, mis on loodud parimate maailmas tunnustatud maastikuarhitektuursete tõekspidamiste ning moodsaimate trendide vaimus, unustades seejuures kõige tähtsama - inimese.


Oma ettekandes keskendub autor mõnede selliste tendentside üle arutlemisele Eesti kaasaegses maastikuarhitektuuris. Kuna kohalik suhtumine sõnasse "maastikuarhitektuur" ning selle taha peituvasse sisusse on sageli seotud mitmete väärtõlgendustega, mida pahatihti ühiskonnas kultiveeritakse isegi erialaringkondades, siis nimetab ta eelpool viidatud probleeme pigem müütideks.


  • 26. aprillil

Toimub maastikuarhitektuuri büroode AVATUD USTE PÄEV.

190. aastat tagasi 26. aprillil sündis Frederick Law Olmsted, keda võib pidada üheks maastikuarhitektuurile alusepanijaks. Selle päeva puhul avavad maastikuarhitektuuriga tegelevad bürood kõigile huvilistele oma uksed.


Avatud uste päeval saate maastikuarhitektuuriga tegelevaid büroosid külastada ja vaadata millega maastikuarhitektid tegelevad.


Külla ootavad:


AS Kobras, kontakt Teele Nigola, Tartu, Riia 35 kolmas korrus. Uksed on avatud kella 15-18.


Artes Terrae OÜ, kontakt Edgar Kaare, Tartu, Puiestee 78. Uksed on avatud kella 10-17.


Hendrikson & Ko, kontakt Kaili Põder, Tartu, Raekoja plats 8. Uksed on avatud kella 15-16. Büroo maastikuarhitektid-planeerijad kaasavad uudistajad oma igapäevatöösse!

SWECO Projekt AS, kontakt Martin Allik, Tallinn, Sõpruse pst 145. Uksed on avatud kella 14-16.



  • 25. aprillil

Kl 16 toimub Tartus maastikuarhitektide ning teiste huviliste ühine RATTATUUR. Kogunemine enne kl 16:00 Raekoja plats 3 ees.

Oodatud on kõik rattasõpradest maastikuarhitektid ja teised väntajad ühisele rattaga liikumise aktsioonile! Ühise tuuri ideeks on juhtida tähelepanu rattaga liikumise võimalustele ja probleemidele ning ühtlasi osutada tähelepanu nii rattaga liikumise tervislikkusele (nii inimeste kui ka linnalooduse jaoks) kui ka selle olulisusele meeleolu tõstjana.


Jalgrattasõidu erialasem eesmärk on uurida erinevaid tänavaruume, kuidas ratturid seal end tunnevad ja missugused lahendused ratturi jaoks ühes või teises kohas peaks eksisteerima (peamiselt probleemsete kohtade näitel). Lisaks vaadata ja proovida viimase 5 aasta jooksul ehitatud rattateid Tartus, kas ja mida oleks saanud paremini teha.


Sõidu kestvus on orienteeruvalt 2 tundi, läbitakse enamus Tartu linnaosasid. Tuur lõpeb värskendava joogi ja suupistega.


Kaasa võib võtta joogi, eriti need, kes igapäevaselt rattaga ei sõida. Kuna tegu on pikema sõiduga, võiks selga panna mugavad vabaaja riided, soovitavalt kihiline riietus, et vajadusel ära võtta või juurde panna (ilmaennustus võib olla ettearvamatu).


Liiklusohutuse huvides jagatakse kasutamiseks helkurveste. Tagatuli peaks rattal töötama ja ratas ka töökorras olema.


Ürituse läbiviijaks on maastikuarhitekt Toomas Põld, kes töötab Tartu linnavalitsuses jalgrattateede ja liikluskorralduse spetsialistina.



  • 13. aprillil

Kl 19 toimub TÜ Ajaloomuuseumis pidulik vastuvõtt, kus kuulutatakse välja Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2011 ning tunnustatakse Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliiget.



  • Aprillis

Valmistatakse ette maastikuarhitektuuri ülevaatenäitust.



Toetaja: Eesti Kultuurkapital