Põhikiri

Eesti Maastikuarhitektide Liidu põhikiri

I ÜLDSÄTTED

 

1. Eesti Maastikuarhitektide Liit (edaspidi Liit), lühendina EMAL, on maastikuarhitektide ja maastikuarhitektuuriteadlaste vabatahtlik, sõltumatu ja demokraatlik loominguline vabaühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel kodanikuühiskonna ja avaliku ruumi loome ja arendamise ning seda reguleeriva seadusandluse väljatöötamisega.
2. Liit on asutatud 24. märtsil 2003. a.
3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma pangakonto, pitsati ja sümboolikaga.
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja vabaühenduste tegevuse eetilistest põhimõtetest.
5. Liidu ingliskeelne nimi on Estonian Landscape Architects Union, lühendina ELAU.
6. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.
7. Liit on asutatud tähtajatult.
8. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
9. Oma kohustuste eest vastutab Liit kogu oma varaga. Liidu liikmed ei vastuta Liidu kohustuste eest oma varaga.
10. Liidu eesmärk ja tegevusalad on:

10.1. esindada ja edendada maastikuarhitektuuri eriala Eestis;
10.2. kaitsta oma liikmete loomingulisi, kutseõiguslikke ja majanduslikke huvisid;
10.3. teha koostööd teiste organisatsioonidega;
10.4. korraldada erialaseid konkursse;
10.5. arendada maastikuarhitektuurialast koolitust ning toetada liikmete enesetäiendamist;
10.6. osaleda maastikuarhitektuuri kutseala korraldamisel Eestis;
10.7. teha ettepanekuid maastikuarhitektuurse pärandi kaitse alla võtmiseks, kaitse korraldamiseks ja dokumentaalse materjali säilitamiseks;
10.8. vahendada informatsiooni liidu liikmetele ja anda välja trükiseid;
10.9. jagada tunnustust silmapaistvatele saavutustele maastikuarhitektuuri valdkonnas, anda välja stipendiume.

II LIIDU LIIKMED


11. Liidu liikmeskond koosneb tegevliikmetest, toetajaliikmetest ja auliikmetest.
12. Liidu tegevliikmeks saamist võib taotleda kolm pluss kahe (3+2) aastase õppekava (magistrikraadiga) või nelja (4) aastase õppekava (bakalaureuse kraadiga) maastikuarhitektuurialase või erandina ka maastikuarhitektuuri erialaga seonduva akadeemilise hariduse omandanud isik, kes on vähemalt kaks (2) aastat pärast nimetatud kraadi saamist maastikuarhitektuuri erialal tegutsenud ja kes tunnistab liidu põhikirja.
13. Liidu toetajaliikmeks saamist võib taotleda kolm pluss kahe (3+2) aastase õppekava (magistrikraadiga) või nelja (4) aastase õppekava (bakalaureuse kraadiga) maastikuarhitektuurialase või erandina ka maastikuarhitektuuri erialaga seonduva akadeemilise hariduse omandanud isik, kes tunnistab liidu põhikirja.
14. Liidu auliikmeks võib olla valitud igaüks, kellel on erilisi teeneid Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel. Liidu auliikmeid valib Liidu üldkoosolek salajasel hääletamisel juhatuse ettepanekul, valimiseks on vajalik on vähemalt 2/3 üldkoosoleku liikmete poolthäältest.
15. Liidu tegev- või toetajaliikmeks taotlejal on vajalik esitada Liidu juhatusele kirjalik avaldus, ülevaade oma erialastest tegevusest ja kolme Liidu tegevliikme soovitus. Uue tegev- või toetajaliikme vastuvõtmine otsustatakse juhatuse poolt salajase hääletuse teel  lihthäälteenamusega.
16. Liidu tegevliikmel on õigus valida ja olla valitud Liidu juhatusse ja teistesse valitavatesse ametitesse, anda soovitusi uute liikmete vastuvõtmiseks, võtta osa kõigist Liidu korraldatud üritustest, kasutada sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt levitatavat informatsiooni. Liidu tegevliikmel on õigus juhatuse volitusel esindada Liitu nii kodu- kui välismaal.
17. Liidu toetajaliikmel on õigus võtta osa kõigist Liidu korraldatud üritustest, kasutada sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt levitatavat informatsiooni. Liidu toetajaliikmel on õigus juhatuse volitusel esindada Liitu nii kodu- kui välismaal.

18. Toetajaliikmest tegevliikmeks saamiseks on vajalik esitada liidu juhatusele kirjalik avaldus ning ülevaade oma erialasest tegevusest kahe viimase aasta jooksul.

19. Liidu auliikmel on õigus võtta osa kõigist Liidu korraldatud üritustest, kasutada sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt levitatavat informatsiooni. Liidu auliikmel on õigus juhatuse volitusel esindada Liitu nii kodu- kui välismaal.

20. Liidu tegev- ja toetajaliikmel on kohustus tasuda liikmemaksu. Sõltumata liikmeks astumise ajast tuleb liikmemaks tasuda jooksva majandusaasta eest.

21. Liikmel on mõjuval põhjusel võimalus kirjaliku avalduse esitamisel Liidu juhatusele taotleda liikmemaksu maksmise peatamist, nn liikmelisuse peatamist, kuid siis peatuvad ka kõik liikme õigused, sh hääleõigus. Liikme õigused taastuvad peale jooksva majandusaasta liikmemaksu maksmist ning juhul, kui ei ole peatamisele eelnevaid liikmemaksu võlgu.

22. Liidu tegev- ja toetajaliikme õigused on nendel, kes on tasunud liikmemaksu jooksvale aastale eelneva aastani.

23. Liidu tegev- ja toetajaliige on kohustatud:

23.1. võtma osa Liidu tegevusest;
23.2. võtma osa üldkoosolekust;
23.3. järgima põhikirja;
23.4. täitma Liidu organite otsuseid;
23.5. tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu;
23.6. teatama Liidu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kontakt- ja isikuandmed ning nende muutumisest  ühe (1) kuu jooksul.

24. Liidu liikmel on õigus vabalt lahkuda Liidust kirjaliku avalduse esitamisel juhatusele. Liikmestaatus lõpeb juhatuse otsuse alusel.

25.  Liidu liige võidakse juhatuse otsusega Liidust välja arvata, kui ta ei täida talle põhikirjaga pandud kohustusi või kahjustab oluliselt Liidu mainet.

26. Ettepaneku Liidust väljaarvamiseks teeb vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest. Küsimuse otsustab juhatus salajase  hääletamise teel. Väljaarvamiseks on vajalik vähemalt ¾ juhatuse liikmete poolthäältest. Väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest tuleb Liidust välja  arvatud liikmele kirjalikult teatada kahe nädala jooksul.

27. Liidust välja arvatud liikmel jääb ühe kuu jooksul edasikaebamise õigus  üldkoosolekule.

28. Liikmeksoleku lõppemisega lõppevad isiku Liidu liikmelisusest tulenevad põhikirjalised õigused ja kohustused.

 

III ÜLDKOOSOLEK

 

29. Liidu kõrgeim juhtorgan on liikmete üldkoosolek, mille vähemalt üks (1) kord  aastas kutsub kokku juhatus. Juhatus saadab vähemal kaks (2) nädalat varem liidu liikmetele teate elektronposti või tavaposti teel üldkoosoleku toimumise aja ja  planeeritava päevakorra kohta.

30. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku Liidu juhatus revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 Liidu liikmete kirjalikul nõudmisel (põhjust ära näidates). Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras kui juhatus.

31. Liidu üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud 1/3 Liidu liikmetest. Vajaliku kvoorumi puudumisel määratakse kohe uue istungi aeg lähema kolme nädala jooksul, nimetatud üldkoosolek on otsustusvõimeline vaatamata kohaletulnud liikmete arvule.

32. Üldkoosolek on pädev:

32.1. muutma Liidu põhikirja;
32.2. kinnitama ja muutma kodukorda ja eetikakoodeksit;
32.3. otsustama Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise küsimuse;
32.4. valima juhatuse, eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu;
32.5. kinnitama juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt esitatava aruande;
32.6. algatama valitud isikute ümbervalimisi;
32.7. määrama sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse;
32.8. otsustama teisi Liidu tegevusse puutuvaid olulisi küsimusi.

33. Üldkoosolek võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 32.1; 32.3. sätestatud küsimustes, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 üldkoosoleku poolthäältest. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid juhul, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalejatest.

 

IV JUHATUS

 

34. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus. Juhatuses on vähemalt neli (4) liiget, kuid mitte rohkem kui üheksa (9) liiget.

35. Juhatus valitakse kaheks aastaks. Juhatuse esimesel koosolekul valib juhatus enese seast juhatuse esimehe.

36. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli (4) korda aastas.

37. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jaotumise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui on kohal vähemalt pooled juhatuse liikmed, kuid mitte vähem kui neli liiget.

38. Juhatus on pädev esindama Liitu kõigis seadusest tulenevates õigustoimingutes. Juhatuse pädevusse kuulub:

38.1. Liidu üldkoosoleku otsuste täideviimine ja Liidu tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;
38.2. majandustegevuse aastaaruande koostamine ning revisjonikomisjonile ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;
38.3. juhatuse pädevusse kuuluvad kõik muud küsimused, välja arvatud need, mis kuuluvad põhikirja või seaduse alusel üldkoosoleku pädevusse.

39. Juhatuse võib tagasi kutsuda üldkoosolek, kui tema kohustused Liidu ees on olulisel määral täitmata või on ilmnenud tema võimetus või soovimatus Liitu juhtida.


V LIIDU TEGEVUS LOOVISIKUTE JA LOOMELIITUDE SEADUSE RAKENDAMISEL


40. Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 6 lõike 1 punktides 4-7 nimetatud korrad kinnitatakse juhatuse otsusega.


VI EESTSEISUS


41. Eestseisusel on kõikides EMALi juhtimise küsimustes nõuandev roll. 

42. Eestseisuses on vähemalt kaheksa (8) liiget.

43. Eestseisuse liikmed valitakse kaheks aastaks;.

44. Eestseisuse istungid toimivad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

45. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse istungil osaleda, võib volitada teist eestseisuse liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult. 


VII REVISJONIKOMISJON

 

46. Liidu kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse kaheks aastaks  Liidu üldkoosoleku poolt. Revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas Liidu  finantsmajanduslikku tegevust ning kannab sellest ette üldkoosolekule.

47. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revisjoni läbi viijatel tutvumist kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

 

VIII AUKOHUS

 

48. Liidu kolmeliikmeline aukohus valitakse kaheks (2) aastaks Liidu üldkoosoleku poolt. Aukohus lahendab Liidu liikmete vahelisi vaidlusi ja jälgib kutse-eetikast kinnipidamist ning annab oma tegevusest aru üldkoosolekul.

49. Aukohus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem, kui üks (1) kuu peale lahendamist vajava asjaolu ilmsiks tulekut.

50. Liidu aukohtu tegevust reglementeeritakse üldkoosoleku poolt kinnitatavate aktidega.

 

VIII LIIDU VARA

 

51. Liidu vara tekib:

51.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
51.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute varalistest annetustest, eraldistest ja päranditest;
51.3. Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
51.4. muust tulust.

52. Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadusega.

 

IX LÕPETAMINE, LIKVIDEERIMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

 

53. Liidu ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras. Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 Liidu liikmete poolthäältest.

54. Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ja määrab üldkoosoleku toimumise aja.

55. Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosolekul likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakti kinnitamisega. Liidu varade saatuse otsustab üldkoosolek.

56. Liidu lõpetamise korral antakse pärast kõigi kohustuste täitmist allesjäänud vara tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud sarnaste eesmärkidega ühingule või organisatsioonile.

 

 

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 20. mail 2016.